Aedlinn Nõmme. Kas esimene aedlinn Euroopas?

Aedlinnnade sünd on suurlinnade arenemise loomulik tagajärg. Suurlinnas ei ole elamine enam kuigi mugaw ja terwislik. Seda silmaspidades osa linnaelanikke, kelle majanduslik seisukord seda wähegi lubas, hakkas otsima elamiswõimalusi väljaspool linnade piire, kus tervislikud olud paremad ja soodsamad. Esimesteks aedlinnadeks loetakse Inglismaa omi, nimelt seebiwabrikant Lereri poolt 1887. a. asutatud aedlinna „Port Sunlight" ja kakaowabri-kant Cadbury poolt 1895. a. asutatud aedlinna „Bourville". Kui nüüd seda arwestame, et Nõmme algus oli 6. (18.) okt. 1873. a. millal tookordne Jälgimäe mõisaomanik Nikolai v. Glehn andis esimese krundi Johan Pihlemannile suwila ehitamiseks, siis wöiksime ütelda, et Nõmme on vanemaid aedlinnu Euroopas, kui mitte wanim nendest, olgugi et asutamisajal ei olnud mõiste aedlinn eluküps. Aga Glehn on siiski tähendanud: „Seie saagu lenn." Siis kui Tallinn kaswas ja muutus suureks tööstuslinnaks, osa Tallinna elanikke, kes ei pidanud sobimaks elada halwas õhus, tuli otsuse-le, otsida uus elamiskoht, kus oleks elu magusam ja oleks terwishoidlikud tingimused pa-remad kui Tallinnas. Sarnaseks kohaks osutus kõige paremini Nõmme. Kõrge asetus (50—60 m. merepinnast) wabaõhk kõigist mürkgaasidest; kuiw õhk ühes puhta lliwago, mis kõik niis-kuse endasse imeb, taaduslik kaitse Mustamäe näol põhjatuulte wastu; laialdased igihaljad männimetsad, mis lewitawad kosutawad waigulõhnad need on Nõmme peawoorused. Siis meel paras mahe maa, mis aitab säilitada ülalloetud põhialuseid suurlinna mõjustusist. Refereeritud ajalehest Nõmme Sõna 18.1.1936